Loomaarsti õpe ehk veterinaarmeditsiin

Teine aasta jätkub anatoomia lainel, kus nüüd juba saad aimu vereringe elundkonnast, närvi- ja lümfisüsteemist ning meeleelunditest. Jätkub ka terve looma füsioloogia õppimine - kesknärvisüsteem, neerud, süda ja seedeelundid. Algab ka immunoloogia, mis näitab sulle, kuidas keha ennast ise kaitseb ning mis võivad olla võimalikud tagajärjed, kui ta sellega hakkama ei saa.

Teisel aastal hakkame ka spetsiifilisemalt vaatama erinevate loomade nagu veis, lammas, siga pidamistingimusi ning kevadel käime loomatervishoiu raames erinevaid loomakasvatusettevõtteid külastamas. Loomaarsti vaimne tervis õpetab meile, kuidas enda eest hoolitseda, et me läbi ei põleks. Kevadel hakkavad ained nagu patoloogiline füsioloogia ja morfoloogia, mis annavad esimesed ettekujutused, mis toimub haiges organismis ning milline näeb haige kude välja. Lisaks on ka söötmisõpetus, kus õpid koostama söödaratsioone.

Kolmandal aastal algavad esimesed kliinilised ained ning saame õpitud oskusi ka päris loomade peal harjutada. Nii sügis- kui ka kevadsemestril õpime kliinilis-laboratoorse diagnostika kursuse käigus veistel, hobustel, koertel ja kassidel kliinilist ülevaatust läbi viima. Seemendus- ja sigimisõpetuse raames saame kooli õppelauda lehmade peal kunstlikku seemendamist harjutada. Farmakoloogias õpime erinevate ravimite toimeaineid ja nende mõju organismile.

Kolmanda aasta kevadel algavad ka sellised põnevad ained nagu lahanguõpetus, kirurgia ja anestesioloogia. Parasitoloogia kursusel saab aimu nii loomi kui inimesi kimbutavatest sise- ja välisparasiitidest ning loomade infektsioonhaigustes õpime kõikvõimalike bakterite ja viiruste poolt põhjustatud haiguseid. Lisaks õpime endokrinoloogias ka organismi enda hormoonide mõju ning nende kõrvalekalletest tingitud haiguseid.

Neljas kursus keskendub haigustele ja kliinilisele õppele. Selle jooksul läbitakse kitsamad eriala ained ning enamik õppest toimub intensiivnädalate kaupa (terve nädal on ainult neuroloogia, dermatoloogia jne). Üliõpilastele räägitakse juba sellest, kuidas diagnoosini jõuda ja haigusi ravida. Suur rõhk on ka mäletsejaliste kliinilisel meditsiinil, kus pööratakse eriti palju tähelepanu karja tervisele ja kuidas haigusi ennetada.

Neljas kursus on väga intensiivne, aga see on huvitav ja kursuse lõpuks kujuneb suur pilt sellest, mida üliõpilane on varem õppinud. Neljanda kursuse läbides saab suvel praktikal oma õpitud teadmisi rakendada.

Viienda aasta sügis keskendub rohkem toiduhügeeni valdkonnale. Õpitakse, kuidas peaks rahvatervisele ohutult töötama liha- ja piimatööstus ning kuidas teostada toodetele kvaliteedi kontrolli. Lihainspektsiooni õppeaines saab ülevaate valdkonda reguleerivatest seadusandlikest aktidest ning õpitakse hindama seadusandlusest tulenevaid nõudeid põllumajandusloomade transpordile. Samuti selgitatakse kuidas teostatakse tapaeelset ja tapajärgset kontrolli. Saadakse baasteadmised ja oskused töötamiseks riikliku veterinaararstina lihatööstusettevõttes. Kohtuveterinaaria õppeaines õpitakse teostama surmajärgset ekspertiisi surmapõhjuse kinnitamiseks.

Kevadsemesteril saab täiendada praktilisi oskusi ning on vajalik läbida praktika neljas osas. Praktika teostatakse Eesti Maaülikooli kliinikus väikelooma meditsiinis, hobuse meditsiinis, produktiivlooma meditsiinis, veterinaarjärelevalves ja lihainspektsioonis.

Kuuendaks aastaks oleme saanud valida omale suunaks väikelooma meditsiini või põllumajandusloomade ja hobuste meditsiini. Valik tuleb kinnitada 5.kursuse kevadsemestri lõpuks. Vastavalt valikule toimub varem õpitud väikeloomade või suurloomade haiguste üle kordamine ja praktika. Lektoriteks on enamasti Eesti Maaülikooli loomakliiniku arstid. Praktikat saab teostada ise valitud loomakliinikus.

Viimasel õppeaastal tuleb kooli lõpetamiseks kirjutada magistritöö. Selleks on sügissemestril lühike ettevalmistav kursus, kuid aktiivselt lõputöö kirjutamisega tuleb tegeleda terve õppeaasta vältel. Lõputöö kaitsmine toimub kevadsemestri lõpus.